Artikkel: Using wiki to support student engagement lessons from the trenches - Cole (2009) analüüs.

- Mis on uuritav probleem?

Õpilaste osalemine ainepõhiselt väljaõppes on vähenenud ja sellest tulenevalt on ka vähenenud omandatud teadmiste hulk.

- Mis on uuringu eesmärk?

Välja selgitada kas Wiki tehnoloogia lisamine olemasolevale kursusele moodulina toetab õpilasekeskset (konstuktiivset ja kollektiivset) väljaõpet ning suurendab õpilaste osalust.


- Millised on uurimisküsimused?

1.Kas Wiki tehnoloogiat on võimalik kasutada toetamaks õpilaste aktiivsemat osalemist väljaõppes.
2.Kas Wikit on võimalik kasutada olemasoleva kursuse hinnatava osana?

- Millistele teooriatele uurimus tugineb?

konstuktiivsele ja kollektiivsele teooriale.

- Mis liiki uuringuga on tegemist?


Eelnevalt muudeti kursuse õpidisaini, mis toetaks Wiki kasutusele võttu.


- Milline on uurimisstrateegia?

Kvalitatiivne. Tegevus ehk rakendusuuring.

Milline on valim?

75 üliõpilast.


- Millised on andmekogumismeetodid?

Action Reached method.
Uuringule eelnevalt:

1. kaks (2) küsimustikku (Wiki tehnoloogia ja sotsiaalsuhtuls võrgustike osas)
2. Grupi intervjuu (õpilaste suhtumine Wiki kasutamise suhtes)

Uuringu kestel:
1. Avatud küsimustik
2. Vabatahtlikud grupi intervjuud.


Kokkuvõte:

Peale viie (5) nädalast Wiki testmist ei olnud õpilased teinud ühtegi sissekannet antud süsteemi.
Põhilised põhjused olid:
1. 37% kahtlesid tehnoloogiliste teadmiste puudumise üle,
2. 29% teiste moodulite tähtajad ei võimaldanud postitusi teha,
3. 14% kahtlesid oma postituste võimalikus kvaliteedis,
4. 20% ei olnud postitamistet huvitatud.

Uuringu tulemustena kirjeldati viis (5) soovitust õpetajatele, kes soovivad Wikile analoogseid vahendeid väljaõppes rakendada.

Minu arvates püstitatud eesmärgid jäid saavutamata ja kokkuvõtteks võib öelda, et Wiki kasutuselevõtt ei omanud mingit efekti õpilaste osalemise väljaõppes osalemise suhtes kuna osalejad lihtsalt valisid mitte postitada Wikis. Sellegi poolest märkimisväärne huvi tunti Wiki vastu ja võib oletada, et viga ei seisne mitte tehnoloogias vaid ebahuvitavas kursuse ülesehituses.

Artikkel: Discussion Tool Effects on Collaborative Learning and Social Network Structure

Loe läbi artikkel Discussion Tool Effects on Collaborative Learning and Social Network Structure (Tomsic) (Tomsic) ja analüüsi seda uurimismeetodite seisukohast. Rakenda ökonoomse lugemise tehnikaid ning leia vastus järgmistele küsimustele:



- Mis on uuritav probleem?
Politsei ohvitseride teadlikus otsingu- ja sisestussüsteemi osas on väike ja koostöö erinevate piirkondade vahel puudulik.

- Mis on uuringu eesmärk?
Tõestada, et uue online suhtlussüsteemi rakendamine võimaldab effektiivsemalt informatsiooni jagada, ning koostöö erinevate piirkondade vahel paraneb, samuti muudab antud vahend organisatsiooni üldist suhtlusvõrgustikku.

- Millised on uurimisküsimused?
Kudas mõjutab uue online arutelu vahendi kasutamine olemas olevat suhtlusvõrgustikku?
Uurimise käigus uuriti:
1. muutusi võrgustiku struktuuris,
2. koostöö sagedust ja taset,
3. postitatud sõnumi sisu.

Kuidas mõjutab online arutelu vahendi kasutamine teadmiste omandamist otsingu- ja sisestussüsteemi osas?

- Millistele teooriatele uurimus tugineb?
Teadmiste-ülesehituslikule teooriale???
Sotsiaal-kognitiivsele teooriale??

- Mis liiki uuringuga on tegemist?
Kahe (2) grupi võrdlusega, kus ühele grupile võimaldati online vahendi kasutamist, teisele mitte. Uurimisgrupid olid üksteisest eraldatud piirkondlikult.

- Milline on uurimisstrateegia? Empiiriline strateegia.

1 FAAS: kaardistati olukord (teadlikus otsingu- ja sisetussüsteemi osas)neljas (4) piirkonnas, IT osakonnas ja juhtimiskeskuses.
2. FAAS: tutvustati online suhtlusvahendit grpupile A, IT osakonnale ja juhtimiskeskusele.

Sotsiaalvõrgustiku analüüs näitas, et uue vahendi kasutuselevõtt muutis suhtlusvõrgustikku piirkondade vahel kes seda kasutasid.

- Millised on andmekogumismeetodid?
Server Log DATA kogumine.
Läbiviidi kaks (2) küsitlust ja kaks (2) intervjuud (enne ja pärast uuringu läbiviimist).

Kokkuvõte:

1. Koostöö infovahetuse osas tõusis nende piirkondade vahel kes online vahendit kasutasid.
2. Koostöö sagedus, võrreldes gruppe jäi samaks.
3. Teadmine otsingu- ja sisetussüsteemi osas oli märkimisväärselt kõrgem neil gruppidel. kes kasutasid online arutelu vahendit.